DÜSLAALIAT LIIGITATAKSE VASTAVALT SELLE AVALDUMISELE:
- Rotatsismiks nimetatakse R-hääliku vaeghääldust.
- Sigmatismiks nimetatakse kõigi sisihäälikute vaeghääldust.
- Lambdatismiks nimetatakse L-hääliku vaeghääldust.
- Kapatsism on K-hääliku ebaõige hääldamine.
- Jotatsismiks nimetatakse J-hääliku vaeghääldust.
Vokaalse düslaaliaga on tegemist täishäälikute väära hääldamise korral.
Eesti keeleskahjustuvad sagedamini õ, ä, ö, ü (Karu, Karu & Espe, 1973).
Düslaalia puhul on enamasti tegemist ühe-kahe hääliku väära hääldamisega.
Harvem esineb nn. üldist düslaaliat, kus moonutatakse või asendatakse teistega terve hulk häälikuid.
Harvem esineb nn. üldist düslaaliat, kus moonutatakse või asendatakse teistega terve hulk häälikuid.
Düslaalia avaldub erinevalt:
Samas ei maksa väikelapse häälduslikke puudujääke ja iseärasusi võrreldes täiskasvanu hääldusega vaeghäälduseks pidada (Naestma 2008). Veel kaheaastase lapse kõne on enamasti üsna ebaselge. Ka kolme- neljaaastasel lapsel ei pruugi olla kõik kõnehäälikud omandatud, see ei ole nende ealise normi kohaselt nõutud.
- häälik jäetakse kõnelemisel üldse ära;
- hääldatakse moonutatult, s. t. foneem on kujunenud, kuid artikulatoorselt ja kõlaliselt ei vasta see keele kõnenormidele;
- häälik puudub ning asendatakse mõne teise emakeeles esineva artikulatsioonilt või kõlalt lähedase häälikuga (näiteks R- häälik L-ga või K- häälik T-ga).
Samas ei maksa väikelapse häälduslikke puudujääke ja iseärasusi võrreldes täiskasvanu hääldusega vaeghäälduseks pidada (Naestma 2008). Veel kaheaastase lapse kõne on enamasti üsna ebaselge. Ka kolme- neljaaastasel lapsel ei pruugi olla kõik kõnehäälikud omandatud, see ei ole nende ealise normi kohaselt nõutud.