HÄÄLDUSOSKUSTE KINNISTAMINE JA AUTOMATISEERIMINE
Sel etapil harjub laps õpitud häälikut igapäevases kõnes spontaanselt kasutama.
Selleks kasutatakse pikemaid luuletusi ja jutte, jutustamist pildi ja pildiseeriate järgi, jutukeste koostamist.
Jälgitakse, et laps kasutaks omandatud häälikut iseseisvas kõnes.
Tähtis on sellel perioodil piisava lapsele abi ja toetuse pakkumine uue hääldusoskuse kinnistamisel. Esialgu võiksid tegevused, mille vältel lapselt nõutakse täpset ja puhast hääldust, kesta igapäevaselt 15-20 minutit. Kui laps soovib õhinal rääkida oma muljetest, ei maksaks tema kõnesoovi pärssida pideva sekkumise ja parandamisega. Järk- järgult kinnistub lapse kõnes uus hääldusoskus ja sellevõrra pikendame aega, mil vajadusel juhitakse hääldusvigadele tähelepanu ja palutakse lapsel sõnade hääldust täpsustada.
Kui uue hääldusoskuse kinnistamisel ei pakuta lapsele abi ja toetust, võtab väära häälduse asendumine uue keelenormile vastava hääldusoskusega rohkem aega ja häälikuseade tulemused võivad lapse kõnes realiseeruda vaid osaliselt.
Selleks kasutatakse pikemaid luuletusi ja jutte, jutustamist pildi ja pildiseeriate järgi, jutukeste koostamist.
Jälgitakse, et laps kasutaks omandatud häälikut iseseisvas kõnes.
Tähtis on sellel perioodil piisava lapsele abi ja toetuse pakkumine uue hääldusoskuse kinnistamisel. Esialgu võiksid tegevused, mille vältel lapselt nõutakse täpset ja puhast hääldust, kesta igapäevaselt 15-20 minutit. Kui laps soovib õhinal rääkida oma muljetest, ei maksaks tema kõnesoovi pärssida pideva sekkumise ja parandamisega. Järk- järgult kinnistub lapse kõnes uus hääldusoskus ja sellevõrra pikendame aega, mil vajadusel juhitakse hääldusvigadele tähelepanu ja palutakse lapsel sõnade hääldust täpsustada.
Kui uue hääldusoskuse kinnistamisel ei pakuta lapsele abi ja toetust, võtab väära häälduse asendumine uue keelenormile vastava hääldusoskusega rohkem aega ja häälikuseade tulemused võivad lapse kõnes realiseeruda vaid osaliselt.