HÄÄLDUSRASKUSTE MÕISTE
Hääldamisele on vaja spetsiaalselt tähelepanu pöörata sel juhul, kui vanem kui kolme aastane laps moonutab oma ütlusi sedavõrd, et need on teisele inimesele (eriti võõrale kuulajale) mõistetamatud (Hallap & Padrik, 2008). Väikelapsele on iseloomulik nn ealine vaeghääldus. Aegamööda lapse hääldus täpsustub. Eesti keelt kõneleval lapsel peaks hääldus (sõna silbiline koostis, sõnavälde ja häälikkoostis) olema välja kujunenud umbes viie aasta vanuselt (Hallap & Padrik, 2008).
Hääldusraskusteks nimetatakse kõneprobleeme, mis haaravad esmajoones kõne häälikulist külge, kusjuures kõnefunktsioon tervikuna, selle sõnalis- semantiline ja süntaktiline struktuur on säilinud (Karu, Karu & Espe, 1973).
Hääldusraskused on kõige sagedamini esinevad kõneprobleemid. Nad võivad esineda iseseisvalt (näit. düslaalia puhul) või olla kõnekahjustuse üheks sümptomiks (näit. alaalia ja afaasia puhul) (Karu, Karu & Espe, 1973). Kõneprobleemide esinemisel ongi nende kõige ilmekamaks tunnuseks kõne raskesti arusaadavus. Selle võib põhjustada näiteks häälikute ärajätmine, asendamine või moonutamine sõnades. Häälikute hääldamise raskuste põhjused võivad olla neuroloogilised (laps ei ole võimeline oma keelt ja huuli õigesti liigutama) või tunnetuslikud (näiteks kuulmislanguse korral). (Martin & Miller, 2001.)
Hääldusraskusteks nimetatakse kõneprobleeme, mis haaravad esmajoones kõne häälikulist külge, kusjuures kõnefunktsioon tervikuna, selle sõnalis- semantiline ja süntaktiline struktuur on säilinud (Karu, Karu & Espe, 1973).
Hääldusraskused on kõige sagedamini esinevad kõneprobleemid. Nad võivad esineda iseseisvalt (näit. düslaalia puhul) või olla kõnekahjustuse üheks sümptomiks (näit. alaalia ja afaasia puhul) (Karu, Karu & Espe, 1973). Kõneprobleemide esinemisel ongi nende kõige ilmekamaks tunnuseks kõne raskesti arusaadavus. Selle võib põhjustada näiteks häälikute ärajätmine, asendamine või moonutamine sõnades. Häälikute hääldamise raskuste põhjused võivad olla neuroloogilised (laps ei ole võimeline oma keelt ja huuli õigesti liigutama) või tunnetuslikud (näiteks kuulmislanguse korral). (Martin & Miller, 2001.)