HÄÄLIKUSEADE PRINTSIIBID:
- Ülivajalik on, et hääldusraskused kõrvaldatakse koolieelses eas, ajaks, mil laps läheb kooli. Halvad hääldusoskused saavad koolilapsel takistuseks lugemise ja kirjutamise õppimisel.
- Koolieelses eas on lapse närvisüsteem väga plastiline ja uued seosed moodustuvad kergesti. Alles kujunemisjärgus kustuvad väärad seosed võrratult kiiremini ja vähema vaevaga kui juba väljakujunenud ja kõige mitmekesisemates seostes kinnistunud oskus (Karu, Karu & Espe, 1973). Seetõttu on hea düslaalia korral alustada logopeedilise tööga võimalikult vara. Siiski on Riin Naestma hinnangul 3-4 aastaste laste puhul häälikuseade tunnid eelkõige tööks artikulatsiooniaparaadi liikuvuse parandamiseks. Selles vanus lastel puudub sageli motivatsioon oma hääldust parandada. Juba 5-6 aastased lapsed tajuvad üldjuhul, et nende hääldus erineb eakaaslaste omast ja nad on motiveeritud saavutamaks paremat hääldust. (Naestma, 2008.) Üsna palju sõltub siiski lapsest: tema valmisolekust pingutada, soovist teha täiskasvanutega koostööd. Need oskused küpsevad erinevatel koolieelses eas lastel erinevalt.
- Häälikuseadet viiakse läbi kindla süsteemi järgi: uuele etapile üleminek on võimalik alles siis, kui eelnev on omandatud.
- Suure tähtsusega on jõukohaste ülesannete valimine. Lapselt ei tohi nõuda seda, millega ta hakkama ei saa. Alustatakse lihtsamast, minnes järk-järgult üle raskematele ülesannetele.